Demagoogia ehk loogikavead

Peatükk Eesti Väitlusseltsi arutleva hariduse õpikust

Eelmises peatükis rääkisime, et argumendi ümberlükkamiseks on vaja näidata, kuidas selles olevad  loogilised seosed või faktid ei pea paika. Sihilikult vigaste argumentide esitamist nimetatakse ka demagoogiaks ja tõesena tunduvat vigast loogikat demagoogiavõteteks. Üks võimalus vastaste argumenti ümber lükata ongi tunda ära mõni selles peituv demagoogiavõte ja see kuulajale välja tuua. Samas ei ole demagoogiavõtted midagi erilist – tegemist on vaid vigase loogikaga, mille saab ära tunda ja millele vastu vaielda ka ilma konkreetse võtte nime teadmata. Selle nimekirja tundmine ei ole mingi imerelv. Väitlus, mis taandub teineteise poole ladinakeelsete sentensite pildumiseks (”Teie argument on puhas ad hominem” – ”Aga teie oma on post hoc, propter hoc”) ei ole tavaliselt eriti sisuline. Seega – kui te tunnete vastase kõnes ära mõne demagoogiavõtte, pidage meeles, et ei piisa selle ladinakeelse nimega nimetamisest ja demagoogiaks kutsumisest – kuulajale tuleb ka ära seletada, milles loogikaviga seisneb.

Poliitikas tihti kasutatav hüüdlause stiilis ”Minu oponendi jutt on ju täielik demagoogia! Ja nüüd minu enda mõtete juurde!” on ise paras demagoogia just sellepärast, et ei seletata ära, milles oponendi loogikaviga seisneb, vaid nimetatakse seda nii ilma ühegi põhjenduseta. Selle võtte nimi on sildistamine. Seega on meie soovitus kasutada sõna “demagoogia” ja ladinakeelseid liigitusi pigem harva ning keskenduda rohkem loogikavigade lahtiseletamisele. Aga järgmist nimekirja tasub sellest soovitusest hoolimata lugeda – see annab ideid, millised võivad loogikavead täpselt olla.

Ja üks asi veel: kui mingit argumenti tõestatakse demagoogia abil, ei tähenda see iseenesest, et argumendi taga seisev idee on vale – seda on hetkel lihtsalt läbi vigase loogika esitatud.


Valik demagoogiavõtteid:


Läbi aegade... (Argumentum ad antiquitatem)

Mida tähendab: argument  traditsiooni abil ehk öeldakse, et midagi on kogu aeg ühtemoodi olnud ja seepärast peab see ka nii jääma.

Näited: ”Aegade algusest peale on mehed teinud tööd ja naised hoolitsenud perekonna eest.”

”Riik peab toetama teatrit, sest seda on Eestis tehtud juba 1865. aastast saadik.”

Kuidas tegeleda: See, et midagi ajalooliselt on toetatud, ei tee ideed veel õigeks. Orjandus, nõidade põletamine ja mõte, et maakera on lapik, on kõik ajaloolised ja pika traditsiooniga ideed ning sellest hoolimata absoluutselt valed.

Vaata, milline sa ise oled! (Argumentum ad hominem)
Mida tähendab: otsetõlkes argument inimese vastu ehk siis see, kui sisulise argumendi asemel rünnatakse selle esitajat.
Näiteks: 
”Oponent soovib anda naistele rohkem õigusi ainult selle pärast, et ta on ise ka naine.”
”Kohtualune on üdini paha ja ebameeldiv tegelane, järelikult tuleb ta mõista süüdi.”
”See, mida vastane rääkis, on üks poliitiku jutt ja me ju teame, et poliitikud on väljas ainult enda huvide eest.”
Kuidas vastu vaielda: Seletada, et inimese isikul ei ole enamasti (ja väitluses veel eriti) midagi pistmist tema esitatavate argumentide sisuga. Kui rünnatakse ainult isikut, siis argumendi sisu jääb tähelepanuta ja seega võib eeldada, et vastasel pole selle vastu midagi öelda.

Häda tuleb! (Argumentum ad baculum)

Mida tähendab: Otsetõlkes kaika argument. Siin apelleeritakse kuulaja hirmudele.
Näiteks: ”Kui te ei luba valitsusel kõiki telefonikõnesid pealt kuulata, tabab meid homme terroristide rünnak!”

”Me peame täitma kõik sõjaväe nõudmised, muidu ei ole meie riigil võimalik ennast kaitsta!”
”Homoabielude lubamine viib ühiskonna moraali täielikule hävimisele ja ühiskonna vahelise sidususe kadumisele!”

Kuidas tegeleda: Näidata, et hirmutav faktor, millega kuulajat ähvardatakse, on proportsioonist välja viidud või selle saabumist ei ole tegelikkuses juhtunud. Näiteks paljud riigid on seadustanud homoabielud ilma, et nende ühiskonna sidusus oleks kadunud. See ei tähenda nüüd, et kõik argumendid, kus ähvardatakse negatiivsete tagajärgedega, kvalifitseeruksid automaatselt demagoogia alla: siin on küsimus ikkagi proportsioonist välja viidud hirmutamises.

Vaesed kannatajad (Argumentum ad misericordiam) 
Mida tähendab: 
Tõlkes argument, mis lähtub kahetsusest ehk kui argumendi tõestuseks maalitakse hirmus hale pilt kannatavatest inimestest. 
Näited: “Mõelge ometi laste peale!”
“USA-s oli kool, kus polnud kohustuslikku koolivormi. Selles koolis õppis vaene tüdruk Sally, keda kaasõpilased tema viletsate riiete pärast peksid niikaua, kuni ta suri. Vaene Sally suri! (korrata hästi mitu korda).”
Kui Eesti liitub Schengeni viisaruumiga, jäävad kümned piirivalvurid töötuks ja nende väikesed lapsed jäävad söögita ja riieteta.

Kuidas tegeleda: Üksikud ja võib-olla tõesti hirmsad näited ei tõesta päriselt, et midagi ei tule teha. Selleks tuleb kaaluda teema kõiki aspekte, mitte valida välja kõige õudsem üksiknäide. Mis muidugi ei tähenda, et üksikuid näiteid ei tohi tuua – vigaseks läheb loogika siis, kui ainult taoliste näidete peale lootma jäädakse.

Kordamine (Argumentum ad nauseam)

Mida tähendab: Argument  kordamise kaudu (otsetõlkes argument kuni südame pahaks minemiseni). Väidetavalt on ka kuulus natsipropagandist Goebbels öelnud, et kui mõnda suurt valet võimalikult tihti korrata, muutub see tõeks. (Pange tähele, kuidas me siin väldime ad hominem argumenti  kuigi Goebbels oli paha mees, on tema öeldu siiski õige). Kordamise kaudu põhjendatakse tavaliselt argumente, millel mingit sisulisemat põhjendust ei ole.

Näiteks: “Me peame narkootikumide vastu rohkem võitlema, sest nad on halvad, nad on narkootikumid ja on inimestele halvad, nii et me peame nende vastu võitlema.”

Kuidas tegeleda? Seletada, et ilma sisulise loogika ja tõestuseta argument on sisutu loosung, näidata, et vastane pole oma argumendi tõestuseks midagi öelnud.


Rahvamees (Argumentum ad populum)
Mida tähendab? Argument inimeste toetuse kaudu. Öeldakse, et midagi on tõsi sellepärast, et enamik inimesi seda toetab.

Näiteks: “80% eestlastest on homoabielude vastu, järelikult on homoabielud moraalselt lubamatud.”
“Enamik inimesi tahab riigile ühte tugevat juhti, järelikult on õigustatud neilt hääletamisõiguse ära võtmine.”

Kuidas tegeleda: Inimeste toetus üksi ei tähenda veel, et mingi idee on õige. Näiteks kõikidele vähemusgruppidele (naised, teised rassid ja rahvused) õiguste andmine on alati olnud rahva seas ebapopulaarne, see ei tähenda, et see on olnud halb idee. Jällegi – mõte ei ole siin, et rahva toetust näiteks suitsetamise piiramisele ei tohi kasutada argumendina suitsetamise piiramise poolt. Lihtsalt rahva toetus ei tohiks olla ainus argument.


Autoriteet
Mida tähendab? Mingi mõte on tõsi sellepärast, et mõni tuntud inimene on mõtet toetanud. Nagu eelmises peatükis õppisime, on autoriteet muidu täiesti vastuvõetav tõestamisliik, aga alati tuleb vaadata, kas tegemist on inimesega, kes antud teemal ikka on pädev midagi ütlema.

Näited: “Juba Aristoteles/ Rousseau/ Freud/ Lennart Meri on öelnud, et ...”

Kuidas tegeleda: Autoriteete tuleb arvestada siis, kui nad on arutatava teema valdkonnas pädevad asjatundjad. Tsitaate on lihtne kontekstist välja rebida ning mõnede mõtlejate mõned ideed, kuigi väga austusväärsed, on tänase päeva kontekstis aegunud.

Asja tõestamine iseenda abil ehk tautoloogia

Mida tähendab? Loogiline ring, kus idee tõestamiseks kasutatakse ideed ennast.

Näiteks: “Marihuaana on enamikus riikides illegaalne. Me teame, et seaduse rikkumine on halb. Seega inimesed ei tohi seadust rikkuda ja seepärast peabki marihuaana jääma illegaalseks.”

“Looduskaitse vajab rohkem raha, sest loodus on meile kõigile oluline ja seepärast tuleb loodust kaitsta.”

Kuidas tegeleda? Tautoloogiat esineb vahel sellistes argumentides, kus seosed on väga keerulised. Siis tulebki näidata, et vastased pole tegelikult toonud oma argumentide tõestuseks põhjuseid, vaid lihtsalt korranud oma algset ideed mitu korda.

Kiire üldistus
Mida tähendab: Mingi üksik näide üldistatakse tervele grupile või vastupidi: hinnatakse grupi liikmeid sarnaste stereotüüpidena.
Näiteks: “Naised on üldiselt nõrgemad, kui mehed, seetõttu ei tohi nad osaleda samadel spordialadel kui mehed.”

“Ameeriklased, keda me Euroopas turistidena kohtame, tunduvad rumalad, järelikult ongi USA üks rumalate inimeste riik.”

Kuidas tegeleda: Näidata, et ei ole põhjust teha kiireid üldistusi ja et vahed gruppide sees on tihti suuremad kui erinevate gruppide vahel. Näiteks, et väide: „Kõik mustanahalised on laisad“ ei pea paika, sest mitmed mustanahalised, näiteks USA president Barack Obama, ei ole üldse laisad.

Sildistamine

Mida tähendab: Sisuliselt sama, mis kiire üldistus, aga siin mängitakse rohkem emotsioonidele. Nähtusele kleebitakse külge silt, mis tekitab kuulajates tugevaid tundeid, seletamata, miks silti kasutatakse.
Näiteks: ”Vastase jutt on nii ilmne demagoogia, et ma ei hakka sellest isegi rääkima.”
”Kõik islamiusulised on potentsiaalsed terroristid.”
”aidsihaiged on kõik narkomaanid ja kurjategijad, seega pole meil vaja neid aidata.”

Kuidas tegeleda: Näidata, et sildi kleepimine ei näita iseenesest veel midagi.

Vale järeldus (non sequitur)

Mida tähendab: See on loogikaviga, kus jõutakse järeldusele, mis ei ole lihtsalt loogiliselt põhjendatud.

Näiteks: “Rahvustevaheline sõprus on hea. Järelikult  peaksime lõpetama immigratsiooni piiramise.”
Kuidas tegeleda: seletada ära, kus on vastaste loogikas lünk ja milles see täpselt seisneb. See on kõige parem näide sellest, et demagoogiavõtte nime teadmine iseenesest ei tähenda veel, et seda osataks kasutada – non sequitur saab põhimõtteliselt öelda iga järelduse kohta, aga arusaam, kas see ka põhjendatud on, tekib ainult arutlemiskogemuste kasvades.

Vale põhjus-tagajärje seos (Post hoc ergo propter hoc)

Mida tähendab: Kui sündmus A juhtub pärast sündmust B, ei tähenda antud fakt tingimata, et sündmus A on põhjustatud sündmusest B ehk et nende vahel oleks põhjuse-tagajärje seos. Ent tihtipeale just seda väidetakse.

Näited: “Nägin unes kassi ja pärast seda kaotasin töö, järelikult kasside unes nägemine on halb.”

“Kõik vägistajad on nooruses näinud alasti inimeste pilte, järelikult pornograafia põhjustab vägistamist.”

“Kõik kangete narkootikumide tarbijad on alustanud alkoholi/ suitsetamise/ kanepi/ vee joomisega, järelikult toimivad need hüppelauana kangematele narkootikumidele.”
Kuidas tegeleda: Põhjuse-tagajärje seose puhul peab alati välja tooma konkreetse mehhanismi, mis näitab, kuidas üks sündmus teiseni viib. Kui seda ei ole tehtud, saab kuulajale näidata, et seost pole tegelikult tõestatud.

Libe tee (slippery slope)

Mida tähendab: see on põhjuse-tagajärje seose erijuht, kus väidetakse, et, astudes ühe sammu libedale teele, liigume me peatumatult edasi ühiskonna huku poole (inglise keeles tähendab slippery slope libedat kallast, kuhu astudes pöördumatult alla libisetakse).

Näited: “Lubades homoabielud, tuleb meil järgmisena seadustada nekrofiilia, pedofiilia, zoofiilia ja armastus mehe ja vana saapa vahel.”

“Kui me legaliseerime marihuaana, pole kaugel ka aeg, kus iga laps saab poest heroiini osta.”
Kuidas tegeleda: Paluda vastasel näidata, kuidas täpselt üks samm edasiste hukatuslike sammudeni viib. Võib ka tuua näiteid olukordadest, kus seda ei ole juhtunud: näiteks Holland on ammu legaliseerinud nii kanepi kui homoabielud ilma, et see oleks viinud ühiskonna kokkuvarisemiseni.

Sa ju ise ka! (Tu quoque)

Mida tähendab: Otsetõlkes “sina ka” ehk siis argumendi vastuvaidlemise asemel osutatakse seostele, mis vastase juures on samuti halvasti.
Näiteks: “USA president räägib, et me peame kaitsma rohkem inimõigusi. Samas rikub USA ise inimõigusi Guantanamo vangilaagris, järelikult ei pea ka meie inimõigusi austama.” (Poliitilises retoorikas on tu quoque üks kasutatavamaid argumendi liike).
“Mu isa räägib mulle, et suitsetamine on minu tervisele kahjulik, aga ta ise suitsetab, nii et ma ei pea teda kuulama.”

Kuidas vastu vaielda: Näidata, et vastuolu inimese sõnade ja tegude vahel ei tee tema esitatud argumenti valeks, vaid viib tähelepanu argumendi sisult kõrvale. Samuti näidata, et võrreldavad eksimused on proportsioonidelt väga erinevad – tu quoque't kasutatakse tihti teise-silmas-näen-pindu-kui-minu-silmas-palgist-räägitakse-olukordades.

Hernehirmutis
Mida tähendab
: Vastase seisukohta tõlgendatakse nii äärmuslikult, et see muutub mingisuguseks teiseks seisukohaks, mida on juba palju lihtsam ümber lükata.
Näiteks: „Austatud oponent rääkis sellest, et meie vanglates on liiga palju inimesi. Kas me siis tahame kõik mõrvarid tänavatele jooksma lasta. Kas me sellist Eestit tahtsimegi?“
„Minu vastane tahab Eestile palgaarmeed. See tähendab, et ta tahab kõigist Eesti poistest teha Rambod, kellel elus muud teha ei ole, kui metsa mööda teisi inimesi taga ajada.“
Kuidas vastu vaielda: Tuua välja, et argument, mille vastane ümber lükkas, ei olnud üldse seesama, mille te ise välja tõite ning seetõttu pole vastane ka teie argumendi vastu midagi sisukat öelnud.


Piir demagoogia ja sisulise argumendi vahel

Kui te mõne eelmise nimekirja näite juures mõtlesite, et see ei ole ju demagoogia, vaid täitsa mõistlik argument, siis te otseselt võib-olla ei eksigi. Iga demagoogiavõte võib õigetes tingimustes olla sisuline argument – see on üks põhjus, miks paljud neist tunduvad esmapilgul õiged. Näiteks kui riigiametnik räägib, et riigile oleks kasulik vähendada kontrolli korruptsiooni üle, on ilmselt mõistlik kasutada argumentum ad hominemi ja küsida, kas tal endal ei ole mõnda isiklikku põhjust selle idee toetuseks. Või, nagu me välja tõime: ideed, mis on ajaloolise taustaga, omavad suurt rahva toetust või hirmutavad inimesi, ei ole tingimata valed. Küsimus on lihtsalt selles, et ainult sellisest loogikast, nagu ülal näidetes toodud, argumendi tõestamiseks ei piisa.

Nagu me näeme, pole piir ratsionaalse tõestuse ja demagoogia vahel tihti eriti selge. See tähendabki, et mingi nähtuse demagoogiaks tembeldamise asemel soovitame pigem alati seletada, milles konkreetne loogikaviga seisneb.


Lisalugemist: Põhjuse-tagajärje seos

Põhjuse-tagajärje seos on üks levinumaid loogilisi konstruktsioone ning tihti kasutatakse seda vigaselt: väidetakse, et üks sündmus põhjustab teist lihtsalt sellepärast, et need on toimunud samal ajal. Räägime kahe nähtuse vahel olevatest võimalikest seostest lähemalt.

Kui me võtame kaks sündmust: A ja B, siis nende vahel saab olla nelja liiki põhjuslikke seoseid: 
1. Sündmus A põhjustab sündmust B
2. Sündmus B põhjustab sündmust A

3. sündmus A ja sündmus B pole omavahel seotud

4. Sündmust A ja B põhjustab mingi ühine faktor C


Võtame seletuseks järgmise tõestisündinud näite: Saksamaal avastati ühe uurimuse käigus, et kohtades, kus elab rohkem kurgi, on perekondadel keskmisest rohkem lapsi. Millises seoses võivad need kaks fakti omavahel olla?


Variant 1: A põhjustab B-d ehk kured toovad peredesse rohkem lapsi. Nagu me teame, loobuvad inimesed selle teooria uskumisest tavaliselt enne kooli minekut, nii et see ei tundu eriti tõenäoline.

Variant 2.B põhjustab A-d ehk beebid meelitavad ligi kurgesid. Ka see tundub ebatõenäoline.

Variant 3. A ja B pole omavahel seotud ehk on lihtsalt juhus, et neid samades kohtades on rohkem beebisid ja kurgesid. See võib vahel tõesti nii olla, ent suuremate andmehulkade puhul on tegemist järjest ebatõenäolisema asjaga. Ka meie uurimuses oli vaadeldud külasid nii palju, et olnuks äärmiselt ebatõenäoline, et just nendes külades, kus oli rohkem lapsi, elas juhuslikult ka rohkem kurgesid.

Variant 4. A-d ja B-d põhjustab kolmas tegur C. See ongi õige vastus: kui Saksamaal asja lähemalt uuriti, selgus, et enamik kohti, kus kurgi ja beebisid rohkem oli, olid väikesed, vaiksed külad, mis lihtsalt sobisid elamiseks nii lastele kui lindudele.

Mis on selle jutu moraal? Kui teile väidetakse, et kaks sündmust on omavahel põhjuslikus seoses, mõelge alati, kas see seos ei või olla teistpidine, juhuslik või põhjustatud millestki muust.


Üldiselt on päriselu sündmuste puhul põhjuse-tagajärje seost tihti võimatu tõestada. Näiteks on väga raske tõestada, mis täpselt on olnud Eesti majandusedu (majanduslanguse) põhjuseks. Esiteks on mõjureid väga palju (erinevad reformid, maksusüsteem, välisinvesteeringud, Euroopa Liit jne) ja teiseks ei ole võimalik kontrollida, kuidas Eestil oleks läinud, kui me oleksime ühe või teise otsuse teistmoodi teinud.

Et seda probleemi vältida, korraldavad teadlased eksperimente ning kasutavad neis kontrollgruppe. Näiteks kui me tahame tõestada, et mingi ravim töötab inimeste peal, siis peame selleks võtma kolm gruppi: esimestele andma ravimit, teistele andma ravimiga sarnaseid, kuid ilma mõjuaineteta tablette, et kontrollida, kas ainult platseeboefektist (patsiendi teadmisest, et ta on tablette võtnud) piisab tema ravimiseks, ja kolmandatele üldse mitte midagi. Kui esimesel grupil läheb paremini kui teistel, siis võib järeldada, et ravimil on mingi mõju. Aga tavaelus on ka „kontrollgruppi“ tihti võimatu leida.




Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.