Demakook: venelaste naistetus ei lase neil integreeruda 17. veebr

Kajar Kase  
Kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand kirjutab Päevalehes, et enamik lõimumisele mõeldud raha on "kasutu": "Kolm aastat tagasi nägid tallinlased, et agressiivsus iseloomustab peamiselt noori mehi. Mis aga ennekõike teeb noore mehe tigedaks? Eks ikka see, kui ta jääb seksuaalses konkurentsis kaotajaks ja talle naisi ei jätku." 

Väite tõestuseks märgib Tarand (artikli lõpus), et: "Venelannadest sünnitajad märgivad lapse isa rahvuseks venelase ainult 64 protsendil juhtudest (2008). See tendents on aastast aastasse süvenenud." 

Ma kohe mõtlesin pikalt, et kas selles käsitluses on mulle vastumeelne lihtsalt provokatiivne stiil või on siin ka midagi demakoogiväärilist. Ja otsustasin, et jah, on küll. Nimelt toetub kogu argument kahele puudulikule seosele. Esiteks autor möönab ka ise, et korralikku uuringut, mis ta väidetut tõestaks, pole tegelikult tehtud. Ka toodud venelannade laste isa rahvus ei tõesta tegelikutl ju midagi, vene noormeeste sama näitaja olla samasugune. Hüva, tihti ei ole igat hüpoteesi võmalikki teaduslikult tõestada, ent Tarand on võimalikult hea seletuse otsimise asemel küsimusest lihtsalt üle libisenud ning pühandab enamiku artliklist lahenduste otsimisele, justnagu oleks probleemi olemasolu enesestmõistetav. 

Teiseks, isegi kui me mööname, et probleem on mingis ulatuses olemas, siis ei tähenda see kuidagi, et kogu ülejäänud lõimumise edendamiseks tehtud pingutused on olnud asjatud. Igal ühiskondlikul probleemil (vaesus, diskrimineerimine, hariduse kvaliteet, iive) on tavaliselt ikka mitu põhjust ja mitu lahendust, mis olukorda koos parandada aitavad. Tarandit lugedes jääb aga mulje, et kõik teemaga tegelenud inimesed on aastakümnete jooksul täiesti valesti mõelnud, piisab aga härral kolumnistil korra teemale peale vaadata, kui on leitud "võlukuul" ja küsimus lahendatud. 

Lihtsalt, et tuua näide, mida saaks kasutada loogika ümberlükkamiseks, siis mina olen alati mõenud, et Eesti siiski suhteliselt efektiivse integratsiooni peamiseks mootoriks on olnud arenev majandus ja tööturg, mis buumiajal - aga see oli ikkagi küllalt pikk - leidis koha praktiliselt kõigile Eesti elanikele, kes tööd tahtsid teha. Sellest seisukohast oleks lahenduseks noortele inimestele töö, mitte naise leidmine ning neile tööturul vajalike oskuste (keel!) andmine.

Ehk siis probleemipüstitus iseenesest on huvitav ja ei pruugi tingimata olla vale, aga viis, kuidas seda ilmselgelt tõestatuna ning faktiliselt ainsa lahendusena esitatakse, on eksitav. 

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.