RK valimised, 6. nädal: "Aga miks?" 09. veebr

margo.loor  

Avaldame kord nädalas muljeid käimasolevas valimiskampaanias kõlavatest headest ja mitte nii headest argumentatsiooni näidetest, et sellega teravdada valija tähelepanu ja innustada kandidaate häid eeskujusid järgima.

Esimesena vaatlesime eelmise nädala jooksul Postimehes ilmunud intervjuusid peaminister Andrus Ansipi  (http://poliitika.postimees.ee/?id=380221) ning peaministri kandidaatide Mart Laari (http://poliitika.postimees.ee/?id=382509) ning Jaan Tootsiga (http://poliitika.postimees.ee/?id=381599). Intervjueeritutest tahaks kõige tugevamana esile tõsta Ansipi, kes toob selgelt välja buumi ajal tehtud vead ja võtab vastutuse selle eest, et valitsus soosis kinnisvaramulli teket.


Vastused küsimustele on selged, sageli varustatud tõestusmaterjaliga. Näiteks vastates kultuuri rahastamise küsimusele, esitab Ansip võrdluse OECD riikidega. Ei oska öelda, kas konkreetne arvuline võrdlus jäi puudu intervjueeritava jutus või võttis selle välja toimetus (vt. ajakirjaniku kommentaari järgmise vastuse juures), kuid väide sai siiski piisavalt tõestatud ning igal lugejal on võimalik selle pinnalt fakte kontrollida.


Mõistagi võib enesekriitilises sõnavõtus näha ka emotsionaalset mõjutamistaktikat. Esiteks - kui end ise kritiseerida, ei saa seda teha ajakirjanik. Teiseks tekitab omale tuha pähe raputamine lugejas kaastunnet või lugupidamist.


Intervjuust leiab ka lihtsakoelisemaid mõjutamisvõtteid. Ansipi lause "ei ole mõistlik lõhkuda sotsiaalset sidusust ja sellest saab aru iga liberaal" ei ole sisuline põhjendus pensionite mittetõstmisele, vaid poliitilise diskussiooni kohustuslikuks osaks saanud stampidee. Lause teine pool on selge näide grupikuuluvuse kaudu mõjutamisest.


Laari ja Tootsi intervjuudest leiab sisulist argumentatsiooni vähem, kuid oma osa on selles ka ajakirjanikul, kelle küsimused suunasid pigem isiklike teemade või faktiliste vastuste, mitte argumenteeritavate seisukohtade poole. Siiski, näiteks kodukulude alandamise osas oleks Laaril olnud võimalus esitada konkreetseid rahalisi prognoose, viidata uuringutele või teiste riikide kogemustele. Selle asemel valis ta esimesel korral küsimusele mitte vastata ning kui ajakirjanik küsimust kordas, jäi vastus üldsõnaliseks ja väiteliseks.


Samasugune võimalus heaks argumenteeritud vastuseks oli Tootsil oma intervjuus, kui küsiti, milleks Eestil tuleb oma jõudu ja tahet eelkõige rakendada, kui oleme saavutanud kõik rahvusvahelised eesmärgid. Toots andis kaks vastust: esiteks, alandada riigivalitsemise kulusid, ja teiseks, vähendada bürokraatiat. Esimesel puhul toob ta näiteks, et riigikogus võiks 101 liikme asemel olla 51. Ühtegi arvu selle kohta, kui palju see raha kokku hoiaks, Toots ei esita. Teise väite kaitseks võrdleb ta väikefirma alustamiseks kuluvat aega Eestis ja Saksamaal, kuid taaskord ilma tõestusmaterjalita, öeldes vaid, et see aeg "ei ole võrreldav"


Tulles tagasi hea argumentatsiooni näidete juurde, võime vaadata eelmise nädala ETV valimisstuudio suunas (http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=114032), kus Eerik-Niiles Kross esitas tugeva kriitikanoodi Eesti senisele tegevusetusele Prantsusmaa-Venemaa "Mistral" sõjalaevade müügitehingu osas. Urmas Paeti vastuse esimene lause oli halvasti varjatud isiklik rünnak küsija pihta: "Oleme siin kõik mõistlikud inimesed, võiksime rääkida asjadest nii, nagu asjad on." Edasi läks aga vastus sisuliseks, Paet loetles erinevaid juhtumeid, kus Eesti on võtnud ametliku tauniva seisukoha relvamüügilepingu osas. Vastuse lõpetuseks põhjendas Paet, taaskord tõestusmaterjaliga, miks on Eesti võimalused isegi EL liikmesriigina kõnealuse tehingu mõjutamiseks üsna piiratud. Sellisel tasemel argumenteeritud mõttevahetusi ootaks järgmistest valimisstuudiotest rohkem.


Käimasolevat valimisperioodi tervikuna vaadates on diskussiooni tase varasematega võrreldes tuntavalt tõusnud. Siiski tundub, et kandidaadid, muidu haritud ja intelligentsed inimesed, justkui ei usalda veel oma valijate arukust, ning piirduvad kohati tühjade väidete ja emotsionaalse mõjutamisega sisuka analüüsi asemel. Diskussiooni taseme jätkuvaks tõusuks peab valijaskond pidevalt nõudma erakondade esindajatelt argumenteeritud seisukohti.


Oluline roll on siin ka meedial. Meenutame viimast valimisstuudiot, kus Kalju Mätik väljendas seisukohta, et Eesti ei peaks osalema NATO missioonides, küll aga võiks võtta osa ÜRO rahuvalveoperatsioonidest. Saatejuhtide küsimuse peale "Aga miks?" tekkis stuudios mitmeks sekundiks ebamugav vaikus ning vastust ei tulnudki. Tahame julgustada nii ajakirjanikke kui ka kõiki teisi valijaid küsima kandidaatidelt rohkem "miks?" ja "kuidas?" küsimusi. Argumenteeritud valimisdebatt tekib üksnes siis, kui kodanikud seda hindavad ja nõuavad ning meedia eelisjärjekorras avaldab põhjendatud ja tõestatud seisukohti.


Eesti Väitlusselts (www.debate.ee) on poliitiliselt sõltumatu vabaühendus. Väitlusseltsi missioon on  juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Ükskõik, kas tegemist on valimiseelse poliitilise debatiga või mõnele põletavale ühiskondlikule probleemile lahenduste otsimisega, võtab Väitlusselt avalikes infokanalites sõna sooviga suunata ühiskondlikku arutelu sisuka analüüsi ja tõestatud seisukohtade poole, eemale loosunglikkusest ja pinnapealsusest. Toetame argumenteeritud seisukohavõtte olenemata maailmavaatest, mida need seisukohad esindavad.

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.