Mis ei ole demagoogia 05. mai

Kajar Kase  
Ilmselt seoses valimiste lähenemisega on demagoogia-sõna hakatud jälle rohkem ringi loopima. Olles seoses Eesti Väitlusseltsi arutleva hariduse õpiku kirjutamisega sel teemal päris palju mõelnud, tundub mulle, et meie debatid oleksid ilma selle sõnata paremad. Sest seda kasutatakse hästi huupi ning ka kuulajad tegelikult ei tea, mis loom see demagoogia on. Nii et panen kirja paar kohta, kus selle sõna kasutamine mul silma kriibib.


Esiteks ükski asi ei ole demagoogia lihtsalt seepärast, et keegi seda nii nimetab. Meil tehakse tavaliselt nii, et kuulatakse oma vastase jutt ära (või loetakse läbi) ning öeldakse kavala näoga, et ahhaa, ma tean küll, see on ju demagoogia! Ja siis hakatakse rääkima oma juttu, üldse seletamata, milles teise poole demagoogia seisnes. 


Niimoodi jääb kuulajale mulje, et jajah, oli demagoogia ja et ju see demagoogia on midagi halba, aga ka natuke õilsat, mida retoorikakuningad omavahelises kõrgpilotaažilises väitluses kasutavad. Tegelikult on selline tegevus lihtlabane sildistamine, sama hästi võiks öelda, et vastase jutt on lihtsalt möga või bullshit. Kui ma veel aktiivsemalt väitlesin, siis oli üks minuvanune Leedu väitleja, kes, kui tal enam midagi muud pähe ei tulnud, ütles vastaste märkustele vastuseks, et need on outrageous või flabbergasting. Demagoogia sõnana täidab siin näites sama rolli - see on keeruline välismaakeelne termin, mis visatakse välja, kui enam midagi muud öelda ei osata.


Kui me tahame ilma sildistamata oponendi demagoogiale tähelepanu juhtida, tuleb ikkagi lahti seletada, milles demagoogia seisnes. Seepärast soovitan ma ka  'demagoogia' või 'demagoogiavõtte-sõnade asemel kasutada 'loogikaviga'. Inglise keeles, muide, polegi sellist nimisõna nagu demagoogia olemas, ongi ainult logical phallacy.  Kui öelda, et oponendi loogikas on viga, tekib minu meelest kuulajal ka ootus, et nüüd selgitatakse ära, milles see viga on. (pikemalt sellest, mis on demagoogia loe meie teooria lehelt)


Ehk siis esimene moraal on see, et kui kui keegi nimetab midagi demagoogiaks, siis vaadake hoolega, kas ta ka seletab, miks ta nii arvab. Ja kui ei seleta, no ju siis ei olnud demagoogia.


Teine asi, mida mu meelest põhjendamatult  demagoogiaks nimetatakse, on faktivead. Kui me lepime kokku, et demagoogia on vead loogikas, siis faktivead juba definitsiooni järgi ei mahu selle mõiste alla. Siin on vist häda selles, et kui jääb mulje, et vastase jutus on midagi kohe eriti valesti, siis tehakse järeldus, et ju see siis oli demagoogia. See artikkel on hea näide: kirjutaja ütleb, et oponente kuulates on mulje nagu viibiks ta "demagoogiakoolituse korduskursustel" ja hakkab siis vastaste vigu välja tooma, mis enamik on faktilised möödalaskmised. Siin oleks palju efektiivsem nimetada neid asju nende õige nimega - lihtsalt valeks. Oleks inimestel selgem, millega on  tegemist.


Kolmas asi, mis kohe kiiresti demagoogiaks tembeldatakse on see, kui oponendi kohta midagi halba öeldakse. See on minu meelest laiem sündroom, kus igasugune oponentide poliitikast rääkimine nimetatakse kiiresti "poliitiliseks poriloopimiseks" ja öeldakse, et pole meil mingisugust poliitilist kultuuri, ainult tühi demagoogia. Muidugi, vahel on see, mida oponentide tegemist kohta öeldakse tõesti kas faktiliselt vale või sisaldab demagoogiat. Aga see ei tähenda, et igasugune vastase mainimine on kohe demagoogia. Samamoodi nagu eelmisteski näidetes tuleks sel puhul rääkida konkreetsest eksimusest ja seletada ära milles see seisneb.

 

Politoloog Anu Toots kirjutab täna Postimehes ka, et Eesti häda on selles, et valitsuse või teiste poliitikute kritiseerimist peetakse automaatlselt halvaks. Kuigi see on tegelikult demokraatliku avaliku debati väga oluline osa. Väitluses me ka õpetame, et oma positiivsete argumentide esitamise kõrval tuleb kindlasti ka oponentide argumente ümber lükata. Seda on aga kõige parem teha nii, et alguses püütakse neid heas usus võimalikult täpselt kirjeldada, mitte hakata ründama enda loodud liialdatud-lihtsustatud pilti oponendi argumentidest. Sest siis on vastasel väga lihtne öelda, et kuule, minu tegelikke argumente sa ju ei puudutanud. 


Fakt on see, et loogikareeglite vastu patustame me kõik. Kui ma tahan, võiksin ükskõik millisest kirjatükist või sõnavõtust välja tuua kümneid näiteid, mis formaalselt sobiksid demagoogiavõtte definitsiooni alla, sest aega ja ruumi kõike nii põhjalikult lahti seletada, kui me tahaks, ei ole kunagi. (No näiteks sellesama lõigu alguses ma ise kasutasin selget liialdust "fakt on see", ilma reaalseid fakti tõestuseks toomata). 


Aga selline tegevus on mõneti mõttetu, sest see ei aita meil tegelikult teada saada, kelle argumendid mingis arutelus olid tugevamad. Seepärast ma mõtlengi, et demagoogiale nõiajahi pidamise asemel võiksime rohkem keskenduda uurimisele, kelle argumendid avalikus arutelus on loogiliselt vettpidavad ning sisukamate faktidega toetatud. 


Mis siis, et see on palju keerulisem, kui kogu vastase jutt lihtsalt demagoogiaks tembeldada.


(Ah et kas selle loogika järgi poleks kogu see demakoogi blogi tegevus mõttetu? Noh, jah võib-olla natuke. Sest siin me püüame leida ikkagi eriti räigeid rikkumisi ja alati ka seletame lahti, et milles see loogikaviga siis nüüd täpselt oli.)


Kommentaarid: 2

I had a dream to make my own organization, but I didn't earn enough of money to do this. Thank heaven my close colleague told to use the home loans. Thus I took the commercial loan and made real my dream.
BrownLois  |  6. juuni 2010
fallacy =/= phallacy
R  |  2. märts 2011
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.