Demakook: kirglikult homodest 30. sept

Kajar Kase  

Valimisteema kõrval tahaksime ka ühe vana demakoogi ära õiendada. Nimelt 

ajas nädalatagune Tartu Ülikooli professori Tõnu Lehtsaare artikkel Postimehest homode õiguste teemal, miskipärast paljud väitlejad tõsiselt pahaseks. Palusime Annal analüüsida, miks see nii oli. 


Tõnu Lehtsaar: homoseksuaalsusega mittenõustuja pole veel homofoobid


"Kõigepealt tees, et homoseksuaalsus on kaasasündinud. Olen uurinud tuttavatelt geneetikutelt ja arstidelt ning püüdnud ka ise lugeda, et kas homoseksuaalsus on geneetiliselt tõestatud. Vastus on eitav, homo-geeni pole leitud."


Anna: Fakt, et Lehtsaare tuttavad ja ta ise ei ole lugenud homoseksuaalsuse geneetilist päritolu tõestavaid artikleid, võib viidata ka asjaolule, et nad lihtsalt pole palju lugenud.  Samuti, isegi kui teaduslikult pole üheselt tõestatud seost konkreetsete geenide ja homoseksualismi vahel, ei tähenda see, et homoseksuaalsus ei ole tingimata pärilik. On väga palju nähtusi, mille päritolu peetakse geneetiliseks, kuid täpset seost pole suudetud leida.

Kajar: Ma lisaks siia juurde veel, et geneetiline pole tingimata ainus võimalus, kuidas midagi saab olla kaasasündinud, Väitlustes ma tavaliselt viitan Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni teadustööl põhinevatele seisukohtadele, mis alates 1975. aastast ütlevad, et homoseksuaalsus pole haigus ega hälve ning inimesel endal ei ole reeglina valikut oma seksuaalse orientatsiooni muutmisel. http://www.apa.org/pi/lgbc/policy/pshome.html


"Väidetakse, et homoseksuaalsus pole hälve. See, mis on hälve ja mis mitte, on sotsiaalse kokkuleppe küsimus. Enamiku ajast on inimkond homoseksualismi siiski hälbeks pidanud. Paljude inimeste teadvuses on tegemist millegi taunitavaga, millele viitab ka Veske."


Lehtsaar apelleerib homoseksuaalsust hälbeks pidades sellele, et enamik inimesi arvab nii, kuigi sotsiaalse kokkuleppe olemasolu mingis küsimuses ei pruugi olla seotud enamuse arvamusega. Läbi ajaloo on hälbeks peetud ka vasakukäelisust ning kas või teistsugust nahavärvi, mis ei ütle midagi selle kohta, kuidas riik või ühiskond peaksid homoseksuaale kohtlema.  


"Peale homode endi väidete pole mina lugenud ühtki veenvat tõendusmaterjali sünnipärase paratamatuse kohta."


Siinkohal on tegemist ühe klassikalisema demagoogiavõttega—selle asemel, et ümber lükata mainitud tõendusmaterjal, lükkab Lehtsaar need kõrvale, kuivõrd tõendusmaterjali väljatoojad on ka ise homoseksuaalid.


"Hiljuti väitsid Leedus alaealiste kahjuliku info eest kaitsmise seaduse oponendid, et ka homod seisid Balti ketis ja nüüd neid ahistatakse.]Olen kuulnud ka vastupidist emotsionaalset väidet, et me ei seisnud Balti ketis selleks, et pedevabariigis lõpetada."


Autor kasutab halvustavat silti, et oponentide väidete väärtust vähendada. Samuti ei ütle ta otse, et ta ise nii arvab, vaid „on kuulnud ka vastupidist emotsionaalset väidet“.


Kommentaarid: 7

Geneetlise seose leidmise kohta võib ka selle juurde tuua, et kuigi me arvame, et inimese pikkus on suuresti geenide poolt määratud, siis tegelikult suudavad konkreetset leitud geenid hetkel ära seletada aga väga väikest inimeste vahelist pikkuse varieeruvust (umbes 0.5 cm).
Kaur  |  30. september 2009
nõrk, nõrk, nõrk lugupeet' Kajar. Loe nüüd seda esimest tsitaati uuesti ja püüa aru saada, mida autor püüdis tegelikult väita. Annan sulle võimaluse marki täis tegemata viga parandada.
pragma  |  30. september 2009
Mina olengi homoseksuaalsuse enda jaoks leidnud väga sarnase olevat vasakukäelisusega: on ju neidki hälvikutena käsitletud ja ümberkujundamist vajalikuks peetud. Samas, kui hälvet defineerida kui midagi sellist, mis on teistmoodi kui enamusel, siis nii see ju ongi. Kui aga nii, et kõrvalekalle "õigest", siis on vaja hakata "õiget" defineerima, ja sellega jookseme rappa vist. Muide, kas teadjad oskavad öelda midagi vasakukäelisuse geeni kohta?
Ain  |  1. oktoober 2009
Väitlejad on väga hästi Lehtsaare artiklit lahanud. Tõtt öelda on mul Lehtsaare pärast piinlik, sest üldiselt on ta väga hea lektor ja erudeeritud inimene. Naljakas, et artikkel toetub valdavalt homoseksuaalsuse pärilikkuse kahtluse alla panemisel. Geneetika valdkonnas ilmub iga päev artikleid selle kohta, kuidas üritatakse ühe või teise haiguse geeni üles leida. Võtame näiteks vähi haiguse. Ükski arst ei kahtle selles, et tegemist on enamasti geneetiliselt determineeritud haigusega, kuigi täpset geeni selle erinevatele vormidele alles otsitakse. Pärilikkuse kindlakstegemiseks kasutatakse hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu genealoogiline uurimus või nn kaksikute meetod, kus võrreldakse ühe- ja kahemunakaksikuid. Seda õpetatakse juba põhikooli bioloogia tunnis. Järgnev väide vajab nüüd tõesti kontrollimist teadusartiklitest, aga minu teada on seksuaalse sättumuse geneetiline determineeritus isegi kõrgem kui vähil.
Margus  |  1. oktoober 2009
Põhiline probleem on selles, et enamuse tunnuste puhul ei ole ühta kindlat geeni, mis seda tunnust põhjustab, vaid see tunnus kujuneb välja väga mitmete geenid koostoimel. Vasakukäelisuse kohta näiteks esimene Google tulemus: http://news.nationalgeographic.com/news/2007/08/070801-left-gene.html , aga seal nenditakse ka, et "LRRTM1 is not essential for left-handedness, but it can be a strong contributing factor." Vähk on veel eriti keeruline haigus, sest erinevad vähid võivad olla väliselt sarnased, kuid geneetiliselt väga erinevad. Vähige seostatavaid geene on kindlasti vähemalt paarsada, kuigi väga suur enamus neist üksinda vähki ei põhjusta.
Kaur  |  1. oktoober 2009
Siia oleks oluline lisada, et kaasasündinud võib üks või teine omadus olla ka ilma otsese geneetilise alusmehhanismita, vaid mõne sünnieelse keskkonnateguri toimel (enamasti biokeemiline mõju ema organismi kaudu). Ka sellisel teel mõne pöördumatu omadusega sündinud inimesel puudub võimalus ennast muuta. Homoseksuaalsuse puhul on suure tõenäosusega mängus mõlemad mehhanismid.
Andero  |  1. oktoober 2009
@pragma Ma ei saanud küll Su loogikast aru. Aga Annale ja Kajarile thumbs up, ka mind ärritas seesinane artikkel väga. Ja ma ei viitsinud enda sees seda ebamugavustunnet kuidagi põhjalikult lahata, et miks see mind nii väga ärritas. Kirjutasite mu emotsioonid lahti!
Karin  |  7. oktoober 2009
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.