Demakook(?): Langi verd! Paeti verd! 29. sept

Kajar Kase  
 Justiitsminister Rein Langi ja välisminister Urmas Paeti verd (või vähemalt tagasiastumist) näha on seoses küberrünnakud omaks võtnud vene poliitiku Schengeni viisanimekirjast kustutamisega soovitanud mitmed meie poliitikud ning ka ajakirjandusväljaanded. Mõned näited: 

Kogu retoorika põhineb loogikaveale, kus püütakse midagi siduda mõne negatiivse asjaoluga. Ehk siis jääb mulje, et kuna isikud, keda meie ministrid tunduvad kaitsvat, on negatiivse kuvandiga, on ka ministrid ise järelikult halvad. Tekib George Bushi moodi mustvalge valik: sa oled kas meiega või toetad venelastest terroriste. 

Probleem on selles, et reaalselt ei ole asi must-valge, vaid oluliselt keerulisem. Et seda mõista, soovitame mõttega lugeda Rein Taagepera ja Ahto Lobjakase viimaseid lugusid ning seda, mida Urmas Paetil enda õigustuseks öelda on.

Kokkuvõttes, teema on muidugi keeruline. Aga lugedes argumente tundub mulle, et verenõudlejad lähtuvad pigem ebasiirast seisukohast, kus püütakse iga hinnaga oma poliitilisi vastaseid negatiivse toimunuga siduda. 

Aga nagu me esimeses postituses ka kirjutasime, pole tõe kriteeriumit meil pakkuda. Nii et mis teie arvate?

Kommentaarid: 2

Iseenesest on ju kriitia antud otsuse üle üsnagi loogiline- Paeti ja Langi telgitagustes tegutsemise kohta võiks ju püstitada hüpoteesi: ministrite otsus esindab ebaprofessionaalset ja vastuolulist riigijuhtimist. Samas, kas keegi ülal mainitud kriitikutest on sisuliselt analüüsinud, kas järeldus hüpoteesi paikapidavusest ka objektiivselt tõsi võiks olla? Sestap, tundub, et kriitikute demagoogia seisneb 2 järgnevas: a) ministrite otsust on tõlgendatud subjektiivselt, millest lähtuvalt on ka kriitikute argumendid raskesti määratletavad (peale selle, et öeldakse pelgalt, et otsus oli "halb", ei saa päris hästi aru, miks siis oli otsus kahjulikum kui võimalikud otsusest saadud hüved); b) Subjektiivsest tõlgendusest järgmise sammuna on kriitika viidud hoopis laiemale pinnale: Eesti üleüldine välispoliitika. Ehk siis, hägusest argumentatsioonist on ehitatud link Eesti välispoliitilika süstemaatiliseks kritiseerimiseks. Kas saab ikka Eesti välispoliitika "olematust" väita olukorras, kus otsuse negatiivsustki on tõestatud vaieldavalt kui üldse?
Mart  |  30. september 2009
See on õige jah, et tegutsemine jätab pisut varjatud mulje. Samas minu jaoks on see esimene kord, kui ma selles Schengeni nimekirjast üldse kuulen, et mulje jääb, et seda ei aetagi väga avalikult. Kui on üks tegevus, mida kritiseerida, oleks see ilmselt meeste nimekirja panemine, aga selleni pole veel keegi jõudnud.
Kajar  |  30. september 2009

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Vastus:
Email again:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte. 

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile kajar.kase@debate.ee.