Toomas Vitsut: poliitilistele ametnikele kooki! 06. okt

Kajar Kase  

Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti vastus Eesti Päevalehe küsimusele, miks seaduse järgi teoreetiliselt apoliitiline linnaametnik töö ajast keskerakonna valimiskampaaniaga tegeles:

Kõnealune ametnik ei ole ainus, kes on avaldanud soovi töötada omast heast tahtest ja ajast mitte ainult praeguse volikogu heaks, vaid ka Tallinna linna tulevase hea käekäigu eest. Eks me tallinlased armastame oma linna igaüks omal moel.


Ilmselt tuleb mõelda nende kantseleiametnike tunnustamisele, kes varahommikuti, hilisõhtuti ja isegi pühapäeviti ei puhka ja mh ajakirjanike pärimistele vastavad. Oleks praegu „selline kriis, milles tahaks elada“, siis ilmselt kaaluks isegi tulemustasu maksmist.

Nagu ajakirjanikel, on kindlasti ka ametnikel nii neid, keda armastada, kui ka neid, keda vihata. Aga mida ütleb erapooletuse kohta ajakirjanike eetikakoodeks? Demokraatlikus riigis peaks inimesel, sh ka ametnikul olema põhiseaduslik vabadus valida usku, erakonda ja kandidaati

http://www.epl.ee/artikkel/479546



 See on üks vana ja hästi palju kasutatav loogikaviga, kus küsimusele vastamise asemel asutakse vastaspoolt, ja ka kõiki teisi, kes ette jäävad, süüdistama. Vitsut norib oma vastuses tüli ajakirjandusega (kus on ajakirjanduseetika?) ja Reformierakonnaga (majanduskriis ja meie armastame Tallinnat-loosung). Kummalgi neist pole tõstatatud probleemiga - ametnike kasutamine valimiskampaanias - midagi pistmist.


Teine trikk, mida vastuses kasutatakse on vastupidise äärmusega liialdamine. Selle asemel, et ajakirjanike süüdistust kommenteerida, leiab Vitsut, et linnaametnikke, kes tööd teevad hoopis tunnustada. Niimoodi jääb kokkuvõttes mulje, et ehk pole siis kumbagi äärmust - ei karistust ega kiitust vaja ning kõik on justnagu okei.

Tasakaalu huvides olgu  märgitud, et ajakirjanduseetiliselt ei ole tõesti põhjendatud süüdistava artikli avaldamine ilma vastaspoolelt - sel juhul siis linnavalitsuselt - seisukoha saamiseta. 


Kommentaarid: 3

ma mainiks siiski lõpulõigule lisaks seda, et konkreetse juhtumi vastaspool - helistaja - sai küll kenasti sõna. kõigepealt oli ju tegu konkreetse inimese ja tema vastulausega, seejärel hakati tema ülemuselt uurima. Jan EPL
jan  |  6. oktoober 2009
Lisaks Kajari "Mis valesti?" analüüsile hakkas silma Vitsuti sõnamäng fraasis "hea tahe ja aeg" (kõlab justkui "vaba tahe ja aeg")- härra Vitsut juhib tähelepanu antud fraasi ja sealt edasi keritud utreeringutega osavalt kõrvale tõigast, et esmalt kritiseeriti kohatut, et mitte öelda vastutustundetut valimispropaganda tegemist töö ajast, mitte aga niivõrd Vitsuti poolt kiidetud usina ametniku "töökust".
Mart  |  7. oktoober 2009
Jutt töötajate metsikust koormusest, mis tekib "ajakirjanike pärimistele vastamisest" on muidugi sulaselge jama. Kantseleist vastuse saamine pole kerge isegi mitte tööajal. Pealegi on selleks palgal pressinõunik. ja kantselei töötajad nagunii otse suhtlema ei kipu (ega vist tohigi).
T  |  7. oktoober 2009
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.