Appi, kakskeelsus 07. okt

Kajar Kase  
Mõned markantsemad tsitaadid Postimehes ilmunud Urmas Espenbergi artiklist kakskeelsuse teemal: 

Emakeele kadu on eestlastele tegelikult elu ja surma küsimus, muulastel pole aga midagi kaotada. Nii proovitaksegi, äkki läheb läbi? Kaotaja, ei tohiks mingil juhul olla põlisrahvas. Ja iseäranis rumal oleks see põlisrahvas, kes laseb endale omaenese käega vee peale.

Kakskeelsusest oleks võita mõned tühised plussid. Oleksime kenad kohalike muulaste vastu, vabastades nad tüütust keeleõppe vajadusest. Oleksime kenad Moskva silmis ja saaksime mõningaid tühiseid järeleandmisi. Oleksime paipoisid Brüsseli silmis ja saaksime näiteks kvoote? Aga meie ise, meie enda huvid?

Miinuseid oleks sada korda enam. Eesti riik kaotaks oma identiteedi ja võimaluse eristuda. Eesti rahvas kaotaks usu oma riiki ja kultuuri - ilma eesti keele riikliku monopolita need lõpuks hääbuksid. Nooremad inimesed lihtsalt ei oska vene keelt, osa ei hakkaks seda protestist rääkima ning seetõttu tekiks suur hunnik praktilist segadust, muudest pingetest rääkimata.

Maailma teised riigid kaotaksid orientatsiooni ning ei usuks enam meie riiki. Meie tõelised sõbrad ja progressiivsed muulased ei tahaks olla okupatsiooni taastajad, kes tooksid võõra keele riigiellu tagasi. Okupatsioonikeele tagasitulek solvaks eesti rahvast rängalt.

Lisaks ähvardaks kakskeelsus ükskeelsuse ehk vene keelega, sest eestlased võivad ju vene keelt õppida, aga milleks muulastel seda enam vaja? Kaoks motivatsioon, suhtlemiskeeleks muutuks niiviisi vene keel näiteks Ida-Virumaal, eriti Narvas ja osaliselt ka Tallinnas Lasnamäel, Õismäel, Koplis.

http://www.postimees.ee/?id=172458


Tsiteerisin artiklit pikalt ning just argumenteerivatest kohtadest, et püüda vältida kontekstist väljarebimist. Probleem artikliga ei ole mitte niivõrd idees - Eesti keel ainsa riigikeelena ei ole eriti vastuoluline seisukoht, vaid esitusviisis.


Esiteks tõstatatud probleem pole lihtsalt nii tõsine, et vääriks nii emotsionaalset ambrasuurile hüppamist. Pole lihtsalt reaalne, et Eesti tänases poliitilises ja avaliku arvamuse vene keel teiseks riigikeeleks saada võiks, ükski tõsiseltvõetav poliitiline jõud ega ka rahvas seda lihtsalt ei toeta. Seda võtet nimetatakse õlgedest meheks, mis tähendab, et seatakse üles tegelikult tühine probleem, mida siis asutakse uhkelt materdama.


Teiseks on kogu artikli sisu äärmiselt emotsionaalne ning mingisugust sisulist analüüsi pole tehtud. Väljendid nagu "elu ja surma küsimus", "riik aj kultuur hääbuksid" tekitavad tugevaid emotsioone, kuid selliste asjade juhtumine postuleeritakse artiklis ainult väite tasandil, küsimata olulisi küsimus: MIKS me arvame, et nii juhtub ja MILLi PÕHJAL me seda väidame. 

Kommentaarid: 3

Ei oleks sinuga selles seisukohas, et mõnda teist keelt meil niipea siin (Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas) kasutama ei hakata, nii ühel meelel. Keeleseadus: http://j.mp/hLH3I § 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus (1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Eriti häiriv on siinjuures see, et Keskerakondlik linnapea Savisaar tunneb selliste arengute vastu sügavat huvi. On suisa uuringu tellinud: http://j.mp/3PO22m Sealt võib ka lugeda, et: Rahvastikuregistri andmeil olid Tallinna rahvuskoosseis järgmine: eestlasi 52,2% ja mitte-eestlasi 47,8% (seisuga 01.01.2009)
BC  |  7. oktoober 2009
Ja kindlasti siis see, kui venekeelsetel elanikel oleks õigus linnas toimuva kohta eesti keele kõrval ka vene keeles informatsiooni saada, siis hääbub koheselt eesti keel ja kultuur, eestikeelsed elanikud unustavad eesti keele ning hakkavad ise ka vene keeles rääkima. Välisriigid ei võtaks meid enam tõsiselt (eelkõige kaotaksid igasuguse respekti Soome, Belgia, Šveits, Holland, Luxemburg ja Malta). Ja ühele linnavalitsusele on loomulikult äärmiselt etteheidetav see, et tellitakse lausa uuring selle kohta, milline on linna rahvuslik kooslus ning millised probleemid selles osas esinevad. Sest meil Eestis ju keele- ja rahvusepõhist diskrimineerimist ei ole. Ja LAV-is ei ole HIV-i ning Iraanis pole homoseksuaalsust ka.
Aare  |  7. oktoober 2009
BC, põhimõtteliselt nõus ja sellist uuringute tsiteerimist me siin demakoogis ka oma seisukohtade põhjendamisel ootame. Ainult et artikli kontekstis on juttu vene keelest riigikeelena, mitte lihtsalt selle rääkimisest.
Kajar  |  7. oktoober 2009
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:



Eesti Väitlusseltsil on projekti "Märka argumenti!", mis algas 2009. aasta kohalike valimiste ajal. Selle käigus kogume siia veebilehele häid ja halbu näiteid (demakooke) poliitikute argumentatsioonipraktikast Tahad teada, mida me peame sisuliseks või sisutuks argumendiks? Vaata meie teooria lehte

Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument. 

Siin blogis toodud näiteid analüüsivad Eesti Väitlusseltsi pikema väitluskogemusega liikmed .
Tahad siia oma näidet lisada? Saada see meile koos viitega aadressile debate[ät]debate.ee.